Järgi meid Facebookis:

  • Facebook Clean Grey

Aadress: Turu 8, Tartu

Tel : (+372) 7 456 787

© 2016 Biomedium OÜ

Spordimeditsiinilised mõisted ja lühendid

AeT – aeroobne lävi (vahel ka AerL): individuaalne töövõime tase (nt pulsisagedus, jooksukiirus jne), mille juures rasvade oksüdatsioonivõimsus ületatakse ja hakatakse kasutama glükogeeni. Vere laktaaditase ületab vähesel määral puhkeoleku taseme (prof Ants Nurmekivi). Hapnikuvajadus on täielikult rahuldatud ja treeningharjutuste sooritamine tundub kerge. Aeroobne lävi määratakse kardiopulmonaalse- ja/või laktaaditesti tulemuste põhjal.

AnT – anaeroobne lävi (vahel ka AnL): madalaim koormuse intensiivsus, millega ei kaasne märgatavat laktaadi kogunemist. Selline laktaadi püsiseisund (anaeroobne lävi) saavutatakse, kui laktaadi produtseerimine ja kasutamine on võrdsed. Anaeroobne lävi määratakse kardiopulmonaalse- ja/või laktaaditesti tulemuste põhjal. Anaeroobset läve ületava kehalise pingutuse korral hakkab laktaadi tase kudedes ja veres kiiresti tõusma, tekivad progresseeruv väsimus ja töövõime langus. Anaeroobse läve tase sõltub töötavate lihaskiudude tüübist, kesknärvisüsteemi seisundist, lihaste retseptorite tundlikkusest, temperatuurist, lihastöö intensiivsuse tõusu kiirusest ning haiguslikest muutustest elundites ja kudedes (Meyer jt., 1991; Wasserman jt., 1987, 1990).

BF (l/min) – hingamissagedus on hingetõmmete arv ühes ajaühikus.

BR – hingamisreserv: maksimaalse hingamiskiiruse ja kasutatava hingamiskiiruse vahe – hingamisreserv maksimaalsel koormusel (normaalne u 33%).
-    max-1 – hingamisreserv suurel koormusel
-    max-2 – hingamisreserv keskmisel koormusel
-    max-3 – hingamisreserv kergel koormusel

EKG – elektrokardiogramm (rahvakeeli ka südamefilm): südametegevuse uuring südameveresoonkonna süsteemi häirete avastamiseks. Elektrokardiogramm väljendab südamelihase bioelektriliste potentsiaalide muutusi.

EqCO2 - süsihappegaasi ventilatoorne koefitsient.

EqO2 - hapniku ventilatoorne koefitsient. 

FEV1 (l) – forsseeritud väljahingatava õhu maht 1 sekundi jooksul.

FVC (l) – forsseeritud vitaalkapatsiteet – õhu hulk maksimaalselt forsseeritud väljahingamisel.

HR (l/min; vahel ka PS, SLS) – südamelöögisagedus, pulsisagedus (rahvakeeli vahel ka lihtsalt pulss). Kasutatakse tihti treeningu monitooringus ja südamelöögisageduse järjestikkuseid vahemikke kasutatakse treeninguintensiivsuste eristamiseks. Südamelöögisagedust on kerge mõõta ja seda kasutatakse hetkeseisundi hindamiseks ja treeningute planeerimiseks.

KMI – kehamassiindeks: arvutatakse valemi põhjal kehamass (kg)/ kehapikkuse ruut (m2). Normaalset kehakaalu näitab KMI vahemikus 19–25, KMI alla 19 viitab alakaalule, vahemik 25–30 tähistab mõõdukat ülekaalu, 31–35 märgatavat ülekaalu, 36–40 tugevat ülekaalu ja üle 41 tervisele ohtlikku ülekaalu. KMI ei sobi alla 18aastaste, rasedate naiste ja täie pingega treenivate sportlaste keha proportsionaalsuse hindamiseks.

La (mmol/l) – laktaat: piimhappesool on glükoosi anaeroobse ainevahetuse lõpp-produkt.

MMEF – keskmine õhuvool, mis väljub kopsust väljahingamise keskel.

O2/HR (ml) – hapnikupulss: kajastab kaudselt südamelöögimahtu, selle maksimaalväärtus on heaks näitajaks südameveresoonkonna funktsionaalsete võimete iseloomustamisel. Hapnikupulss saadakse hapnikutarbimise suuruse (ml/min) jagamisel löögisagedusega (lööki/min).

 

PETO2 ja PETCO2 (kPa) – vastavalt hapniku (O2) ja süsihappegaasi (CO2) osarõhk. PET tähendab positronemissioontomograafiat, mis on üks gaaside osarõhkude määramise tehnika.

RER – hingamiskoefitsient: väljendab hapnikutarbimise (VO2) ja süsihappegaasi eritumise (VCO2) suhet.

RR (mmHg) – vererõhk. Süstoolne ehk ülemine vererõhk on südame poolt arteritesse paisatud rõhulaine tipp ehk suurim rõhk arteris südamelöögitsükli jooksul. Veresooned venivad südamelöögi ajal ja tekitavad seejärel oma elastsuse mõjul kokku tõmbudes diastoolse ehk alumise vererõhu, mis aitab verel mööda veene südame suunas tagasi voolata. Diastoolne vererõhk ongi südame poolt arteritesse paisatud rõhulaine põhi ehk vähim rõhk arteris südametsükli jooksul. Koormusel süstoolne vererõhk suureneb, diastoolne aga vähesel koormuse suureneb ning pikaajalisel koormusel hakkab kapillaaride laienemise tõttu langema.

TPS3 - taastumispulsi summa: täpne väärtus saadakse, kui summeerida taastumise esimese, teise ja kolmanda minuti lõpus määratud südamelöögisagedus. TPS3 näitab taastumise kiirust kolme minuti jooksul pärast koormuse lõpetamist. Tugeva koormuse lõppedes ei tohiks inimene jääda seisma või istuma, vaid tuleks jätkata rahulikku liikumist.

V’CO2 (ml/min) – süsihappegaasi eritumine organismist ühe minuti jooksul.

V’O2 (ml/min) – hapnikutarbimine organismis ühe minuti jooksul.

VC (l) – vitaalkapatsiteet (rahvakeeli ka kopsumaht): maksimaalne väljahingatava õhu hulk pärast maksimaalset sissehingamist.

VE (l/min) – ventilatsioon. Ventilatsioon on tüüpiline vaadeldav näitaja vastupidavustesti ajal. See on 1 minuti jooksul sisse- või väljahingatud õhu hulk (L/min).

VO2/kg (ml/min/kg) – hapnikutarbimine 1 minuti jooksul kehakaalu kilogrammi kohta.

VO2max - maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest (Pärnat, 1974; Davis, 1995). Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg). 
On palju tehtud uuringuid, et näidata treeningu mõju VO2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda (Shephard, 1992).
 

Please reload

Esile tõstetud

Spordimeditsiiniline koormustest

August 1, 2016

Spordimeditsiinilise koormustesti peamised eesmärgid


1. tervisliku seisundi kontroll,
2. töövõime ja vastupidavuse mõõtmine,
3. treeninguks pulsitsoon...

1/2
Please reload

Viimased artiklid

August 16, 2016

Please reload

Arhiiv
Please reload

Otsi märksõnu
Please reload