Koormustest on mõeldud kõigile

Alguseks

Spordimeditsiini koormustest pole enam pelgalt sportlaste pärusmaa. Põhjuseid spordiarsti juurde pöördumiseks võib olla erinevaid. Kõige lihtsamaks põhjuseks on mure oma tervise pärast – on ju vähene liikumine ja stressirohke töörügamine kontoritöötaja ühed peamised terviseriskid. Spordiarsti juurde tuleks pöörduda ka siis, kui spordiga tegelemises on pikem paus tekkinud ja on soov end taas liigutama hakata. Tublimad spordiharrastajad peaksid käima spordiarsti juures regulaarselt vähemalt ühe korra aastas, et kontrollida tervist ja jälgida sportliku vormi arengut. Tippsportlased ja nende treenerid konsulteerivad arstidega treeningprotsessi käigus pidevalt, püüdes treeningute efektiivsust maksimaalsena hoida. Seega on spordiarsti juurde asja kõigil, kes oma tervisest hoolivad ja on valmis oma tervise heaks pisutki liikumisega tegelema.

Kõik algab läbivaatusega

Kui lähete spordiarsti juurde koormustestile, võtke kindlasti kaasa treeninguriided, vahetusjalatsid, jook ja pesemisasjad. Alguses küsitleb arst patsienti tema eluviiside ja kaebuste kohta. Seejärel vaatab arst patsiendi väliselt läbi – vaatab hammaste ja kurgu olukorda, hindab rühti ja kehalist arengut. Seejärel mõõdetakse pikkust, kaalutakse, määratakse rasvaprotsent ja kehamassiindeks. Enamasti kuulub koormustesti juurde hingamisnäitude uuring ehk spirograafia, kus mõõdetakse kopsumahtu ja kopsude ventilatsioonivõimet ehk kui palju suudab inimene õhku ajaühikus kopsudest läbi ventileerida. Erilise hoolega kuulab arst südame tööd.

Kui on vaja hinnata ka jõunäitajaid, tehakse needki ära enne koormustesti juurde asumist. Spordimeditsiinis kasutatakse väga erinevaid mõõdikuid jõu, kiiruse, reaktsiooni ja plahvatuslikkuse mõõtmiseks.